E-sigaret on absoluutselt ohutu

“Postimees” keeldus avaldamast

“Delfi” keeldus avaldamast


E-sigaret on absoluutselt ohutu

Viimasel nädalal on kartellimeedias avaldatud kümmekond artiklit e-sigarettide kahjulikkuse kohta, kus avaldatud seisukohtadest on ilmselgelt näha, et autorid pole vaevunudki eelnevalt kodutööd ära teha, s.o. endale selgeks teha, mida e-sigaret endast tegelikult kujutab. Taoline käitumine viitab ilmselgelt eelnevalt kokkulepitud elluviidavale ametlikule propagandale, seda enam, et paljude tõele mittevastavate arvamuste eesotsas on olnud Toompea okupatsioonivalitsuse sotsiaalminster Taavi Rõivas. Põhjust ei tule kaugelt otsida – e-sigareti geomeetriliselt kasvavat populaarsust maailmas arvestades kuivab tubakaaktsiisist laekuv raha kokku, mis Eestis on mõeldud riigiasutuste ebanormaalselt paisuvate eelarveaukude täitmiseks.

Alustuseks

tuleb viimase aja kartellimeedias avaldatud valede ümberlükkamiseks rõhutada, et e-sigaret on lihtsalt elektrooniline seade, mille abil on võimalik suitsetada erinevaid vedelikke – seega e-sigaret iseendast ei saa kujutada põhimõtteliselt mitte mingisugust ohtu. Taavi Rõivase ja & loogika järgi on ka tavaline pesunöör tervisele ohtlik, sest selle abil on võimalik inimesi üles puua. Kas kuulutame pesunööri tervisele kahjulikuks ja keelame pesukuivatamise ära?

E-sigaret leiutati abivahendiks aitamaks loobuda suitsetamisest seni kasutusel olnud nikotiiniplaastrite ja -nätsude kõrvale. Ja ime küll, kui viimaste toime abivahendina oli sisuliselt nullilähedane, siis e-sigaret osutus koheselt ülimalt tõhusaks abivahendiks neile, kes soovisid suitsetamist maha jätta. Valutuim tee selleks oli alustuseks nikotiini sisaldavate vedelike kasutamine – kangemast lahjemani kuni lõpuks 0-vedelikuni välja. Tänaseks on maailmas e-sigareti abil suitsetamise maha jätnud kümned miljonid inimesed.

Vedelikest

Siia ongi koer maetud. Põhiküsimus seisnebki selles, milliste vedelikega e-sigarette täita. Selles mõttes võib e-sigareti abil ka tappa, kui clearosse kallata tsüaniidi ning üritada seda suitsetada. Võltspropaganda asemel e-sigarettide kahjulikkuse kohta on vaja vaid teha piisavalt selgitustööd e-vedelike kohta, mida on ohutu tarvitada, sest selles valdkonnas turul pakutav on piltlikult öeldes seinast seina. Nii nagu Venemaalt tuleb Eestisse sisse ebakvaliteetseid haisvaid salasigarette ja kahtlase väärtusega salaviina, mille tagajärjel on esinenud palju surmajuhtumeid, tuleb sealt sisse ka sala-e-vedelikke, mis põhjustavad tervisehäireid (peavalu vms.). Kuid mis sellest rääkida, kui isegi Eestis eksisteerib ametlikult e-sigaretipoode, kuhu võib vabalt sisse jalutada ning süüdimatutelt kaupmeestelt etanooli sisaldavaid e-vedelikke osta.

Kindlad kaubamärgid selles valdkonnas on Liqua ja Liquid kvaliteetsed ja tervisele ohutud e-vedelikud, mis USA Tervishoiuministeerium on ametlikult tunnistanud tervisele kahjutuiks.

Uuringuid

on tehtud piisavalt palju, et tõestada e-sigareti tarvitamise kahjutut olemust, tingimusel, kui kasutada kvaliteetseid e-vedelikke. Ruumi kokkuhoiu mõttes mainime siin vaid kahte olulisemat:

Teaduslike uuringute käigus on leitud, et sigaretisuits sisaldab üle 4000 kemikaali, millest sajad on tervisele ohtlikud – e-sigareti puhul jääb ainsaks n.ö. negatiivseks komponendiks nikotiin, kuid verre see praktiliselt ei jõua. Nimelt mullu kevadel avaldas prof. Thomas Eissenberg Virginia Commonwealth Ülikoolist oma uuringu tulemused, mis tõestavad, et e-sigareti kasutamisel pole inimene peaaegu üldse nikotiini kahjulikest omadustest mõjutatud. Ta mõõtis vere nikotiini taset testi eel, ajal ja kuni 45 minutit pärast toodete kasutamist. Tavaliste sigarettide suitsetamisel tõusis nikotiini tase veres järsult, samas e-sigarette tõmmates vere nikotiini tase vaevalt kõikus.

Viimane põhjalik uuring avalikustati alles tänavu 8.augustil. Drexeli Ülikooli terviseprofessor Igor Burstyn´i avaldatud põhjalik uuring kinnitab, et e-vedelikes sisalduvad kemikaalid ei kujuta endast üldtunnustatud piirnorme ületavat ohtu ei kasutajate tervisele ega kõrvalolijaile. Uuringuga on võimalik tutvuda siin.

E-sigareti kaitseks on sõna võtnud ka teised teadlased.

Londoni Queen Mary ülikooli juhtiv suitsetamisest loobumise spetsialist professor Peter Hajeki hinnangul on esimest korda ajaloos tekkimas reaalne võimalus lahendada tubakaprobleem ja seda ilma valitsusepoolse sekkumise ja kulutusteta.

Clive Bates, Briti heategevusorganisatsiooni ASH tegevusprogrammi „Suitsetamine ja tubakas“ endine juht ütleb, et e-sigaret võib säästa 21.sajandil sadu miljoneid elusid, kuid ainult tingimusel, kui Euroopa ja USA seadusandjad lõpetavad oma ristisõja e-sigareti vastu.

 

Eesti tegelikud probleemid (e-sigareti asemel)

Eesti Südameliidu andmetel sureb Eestis 60% inimestest südamehaigustesse…

Eesti Psühhiaatrite Seltsi poolt läbi viidud uuringute alusel on stressis olevate inimeste hulk Eestis 87%…

Statistika järgi sureb Eestis igal aastal vigastuste tagajärjel rohkem lapsi kui haigustesse, igal aastal on ca 7000 õnnetust, mis võivad lõppeda eluaegse invaliidsuse või surmaga…

Statistika järgi on Eestis vastsündinute suremus Euroopa Liidu kõrgeim…

Statistika järgi on Eesti laste suremus vähki Euroopa suurim…

Statistika järgi ei saa osa eesti lapsi Eestis emakeelset haridust…

Statistika järgi on Eesti maailmas tulesurmadelt teisel kohal…

Statistika järgi on Eestis ravimitele allumatu tuberkuloos kasvanud 18 protsendini kõikidest teadaolevatest juhtumistest…

Statistika järgi on Eesti liiklus Euroopas ohtlikkuselt kolmas…

Eestis lahutatakse kolmveerand abieludest, mis on Eurooopa kõrgeim näitaja…

Statistika järgi on Eesti maailmas tapmiste ja mõrvade osakaalu poolest kaheksas riik…

Statistika järgi elab vaid 6 meest kümnest Eestis pensionipõlveni…

Statistika järgi kuulub rahvusvahelisel skaalal Eesti suurema HIV-ohuga riikide sekka…

Erinevate statistiliste näitajate poolest on Eestist emigreerunud 130 000 – 200 000 inimest…

Kokkuvõtteks

ohutu või mitte? Keskmise inimese üldlevinud arvamuse kohaselt pole e-sigareti kasutamine täiesti ohutu, kuna tema leiutamisest on liiga vähe aega mööda läinud, et tugineda pikemaaegsetele uuringutele, kuid igal juhul kordades ohutum tavasigaretile. Siiski ei pea ma seda tõsiseltvõetavaks argumendiks, sest kui pikka aega on siis „lõpliku tõe“ väljaselgitamiseks vaja? Mobiiltelefon leiutati veerand sajandit tagasi, kuid ikka veel ei vaibu vaidlused selle ohtlikkuse/ohutuse kohta. Kondoom leiutati rohkem kui 2000 aastat tagasi, kuid ikka ei peeta teda veel ohutuimaks vahendiks nakatuda suguhaigustesse etc.

Isiklikult olen veendunud, et e-sigareti tarvitamine on absoluutselt ohutu. Miks?

Sest me elame maailmas, kus teadlaste vastavate uuringute tulemusel tapab õhusaaste linnades iga aasta tuhandeid inimesi, me elame maailmas, kus toiduainete säilitusained on viidud keemiliselt tasemeni, et toodetakse juba 7-aastase säilivusajaga torte, etc, etc…

Kui ma olin 14 aastane (seega siis 41 aastat tagasi) anti meile koolis kirjandi teemaks „Ma ei ela nii nagu vaja” tagamõttega, et inimene kirjutaks enesekriitiliselt umbes nii, et kahetseb mõnd üleannetust vms. Kirjutasin selle toona omamoodi: nimelt tõin välja objektiivsed põhjused, mille poolest on tervisele keeduvorst kahjulik ja mille poolest on piimatooted tervisele kahjulikud jne. umbkaudu paarikümne ühiku kohta. Kirjandi aga lõpetasin järgmiselt: „Kuna aga maailmas on veel vähemalt mitusada asja, mille kahjulikkusest ma veel teadlik ei ole, siis jääb mind piinama mõte, et ma ei ela nii nagu vaja.” Õpetaja vihastas ja kirjutas punasega alla: „Ei kuulu hindamisele.” Kirjandi mõte minu jaoks toona oli selles, et ei saa lihtsalt elada, kui pidevalt mõtelda, et see või teine asi on kahjulik. Ükski asi pole kahjulik, kui sellega ei liialdata.

Lõppude lõpuks ei tea teadlased maailmas tänase päevani, mis vähki tekitab, teatakse vaid, mis selle tekkimist soodustavad. Küll aga teatakse juba pikka aega, mis aine paneb vähi mühinal kasvama – selleks on piimatoodetes leiduv kaseiin. Kõige rohkem leidub seda kohupiimas, mistõttu viimast kasutatakse isegi kaseiinvärvide valmistamiseks (booraks + vesi + kohupiim). See teadmine aga ei takista mind rõõmsalt päevast päeva 200g rosinakohupiima pakki mõnusalt ära nosimast.

15.august 2013

Ahti Mänd

 

Allikas:

http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=33029&Itemid=455&lang=et

share post:
15% SOODUSKOOD
10% SOODUSKOOD
30% SOODUSKOOD
Peaaegu!
10% SOODUSKOOD
10% SOODUSKOOD
Ebaõnn!
20% SOODUSKOOD
10% SOODUSKOOD
25% SOODUSKOOD
Halb õnn!
10% SOODUSKOOD
KEERUTA ÕNNERATAST!
Õnnerattaga on võimalus võita mahlaseid sooduskoode meie e-poes! Tunned, et täna on sinu õnnepäev? Keeruta ratast!
  • Sisesta oma email, et ratast keerutada!
  • Ratast on võimalik keerutada ainult ühe korra.
  • Edu!